.

1. osa - Kaamera ja selle juhtimine. Fotograafia baasteadmised

Digitaalsete kompaktkaamerate - rahvakeeles "seebikarpide" võidukäik on tasapisi läbi saamas. Aina enam inimesi plaanib osta või juba on enesele muretsenud digitaalse peegelkaamera. See on suur, uhke ning teeb palju paremaid pilte kui senini kasutatud digikompakt.

Pahatihti tabab aga digipeegli ostjat pettumus - uhke masin teeb küll pildistamisel ägedat häält ning tõmbab enesele pildistatavate ja kõrvalseisjate pilke, kuid fotod ise - need ei ole justkui sugugi paremad kui seebikarbi klõbistused. Veidi ehk küll, aga kus on kõik need professionaalse välimusega hägustatud taustad, megateravad detailid, superilusad värvid ja muu taevamanna, mida fotopoe müüja sulnil häälel ette luges? Väga tihti juhtub seepeale nii, et vastostetud kaamera ununeb pärast paari nädalast uhkeldamist kappi ning leiab kasutust vaid äärmise häda korral.

See taevamanna on ostetud kaameras olemas. Selleks, et sellest mannast putru keeta või koguni magusat ahjupannikooki küpsetada, on vaja kokaraamatut. Selleks, et digitaalse peegelkaameraga pildistatud fotod oleksid midagi enamat, kui kompaktkaamera väljastatud tavalisused, on vaja vabaneda rohelise automaatrežiimi ikkest. Vaja on osata seadistada kaamerat nii, nagu Sina tahad, mitte nii, nagu kaamera algoritmid seda enne määravad. Vaja on teada, kuidas fotokaamera töötab ning kuidas fotograaf pilditegemist mõjutada saab. Vaja on endale selgeks teha fotograafia põhitõed. Selles abistab sind Photopointi fotokursuse esimene osa.

Hea uudisena peab ütlema, et fotograafia ei ole mingi raketiteadus - fotograafia põhitõdedest saab aru igaüks, kes vähegi soovib. Teiseks heaks uudiseks on see, et neid põhitõdesid ei ole sugugi palju. Kahe käe sõrmedest piisab nende loetlemisest ning paar kotinõela jääb veel ülegi.

Photopointi fotokursuse esimene osa viib Sind kindlal käel, aste-astmelt ning samm-sammult läbi fotograaafia tehnilist poolt puudutavate põhiteadmiste. Lihtsas eesti keeles on ladusalt ja selgelt ära seletatud see, kuidas foto tekib ning kuidas fotograaf seda protsessi läbi avaarvu, säriaja, ISO väärtuse, särimõõterežiimi, teravustamiskauguse ja teiste parameetrite muutmise mõjutada saab. Keerukamad punktid ning üldpilt saavad selgeks näidisfotode ning jooniste abil. Viimaseid on Photopointi fotokursuse esimeses kaheksas peatükis kaugelt üle saja. Phoptopointi esimene osa valab tugeva vundamendi, millele saab peale ehitada mida tahes. Seda vundamenti tugevdab veelgi kursuse teine osa.

.

Teoreetilised algteadmised digitaalsest peegelkaamerast ja selle käsitlemisest

kaamera1

1. Digitaalne peegelkaamera

Fotokursus.ee

Fotokursuse esimeses osas räägime põgusalt fotograafia ajaloost, vaatame, mille poolest digitaalne peegelkaamera teistest fotokaamera tüüpidest erineb ning uurime kuidas töötab digikaamerate sensor

s2ritus

2. Säritus

Fotokursus.ee

Fotograafia põhialused, mida teadmata on raske mõista edasistes peatükkides kirjutatut: ava ja avaarv, katik ja säriaeg, sensor ja ISO ning digimüra. Avaarvu säriaja ja ISO sõltuvus teineteisest

ava2

3. Ava ja teravusulatus

Fotokursus.ee

Mis on teravusulatus ning kuidas seda muuta? Õpime pildistama fotosid, millel esiplaan terav ning tagaplaan udune ja fotosid, millel kõik kaadris olev terav. Õpime kasutama kaamera teravussügavuse eelvaadet

s2riaeg

4. Säriaeg ja liikumine

Fotokursus.ee

Miks fotod tihti udused tulevad ning kuidas udusust vältida? Kuidas pildistada nii, et fotol oleks näha liikumine? Kuidas pildistada liikuvat objekti nii, et see jääks fotole udukogu asemel terava ja liikumatuna?

valgusm66tja

5. Kaamera valgusmõõtja

Fotokursus.ee

Valgusmõõtja ebatäiuslikkus. Histogramm ja särikompensatsioon. Millal võib usaldada kaamera automaatset särimõõtmist ning millal mitte? Kaamera dünaamiline ulatus. Erinevad särimõõterežiimid ja nende kasutamine jne

v2rvustemp

6. Värvustasakaal

Fotokursus.ee

Vahel võib juhtuda, et inimese nägu on fotol täiesti sinine. Teinekord aga jälle päris oranž. Ilmselt on siin tegu vale värvustasakaalu seadistusega. Sellest peatükist saad teada mis värvustasakaal on ning kuidas/millal seda muuta

objektiivid

7. Objektiivid

Urmas Ääro

Hea objektiiv on perfektse foto eelduseks rohkemgi kui kaamera objektiivi küljes. Urmas Ääro räägib erinevatest objektiivide tüüpidest ning sellest, millises situatsioonis millist objektiivi kasutada

filtrid

8. Filtrid

Fotokursus.ee

Miks fotofiltreid üldse kasutama peaks? Lähemalt erinevat tüüpi filtritest: UV- ja kaitsefiltrid, polarisatsioonifiltrid, värvustasakaalu muutvad filtrid, kontrastsust muutvad filtrid ja kiilfiltrid