Autorid
Sven Začek
Sven Začek on Eesti loodusfotograaf, Eesti loodusfotoajakirja Lofo üks peatoimetajatest ja looduse- ning fotopõhise veebiportaali looduspilt.ee üks asutajatest ja eestvedajatest.
Začek on ise nimetanud enda loodusehuvi põhjustajana oma jahimehest äia, koos kelle ja oma naisevennaga hakkas Sven jahil käima. Sealt edasi arenesid asjad aga juba nõnda, et püssi asemel sai kaaslaseks fotoaparaat.
Začek pildistab peamiselt Eesti loodust aga looduspilte on tal ka näiteks Norrast, Namiibiast ja teistest maailma paigust. Ta on kuulunud mitmete fotokonkurssite žüriidesse ning olnud paljudel kursustel koolitaja rollis. Sven Začek on kirjutanud ja fotodega illustreerinud kokku üle saja loodus- ja fototeemalise artikli.Ta on andnud välja kaks raamatut: "Kohtumisi metsloomadega" ning "Värvide lend"
Jaak Põder
Jaak Põderi tõsisem fotohuvi algas digitaalsete peegelkaamerate laiema levikuga aastal 2004. Pildistab peamiselt mutukaid ja linde, viimasel ajal järjest rohkem ka taimi.
Koostöös Urmas Tartesega on Jaagult ilmunud mutuka(foto)raamat „Legendiloomad“ (Varrak, 2008). Ta on juhendanud ka mitmeid algajate loodusfotokursusi.
Andrus Kannel
Andrus Kannel lõpetas 2001. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna. Sellest ajast alates töötab TKK fotostuudio meistrina ja tegutseb vabakutselise fotograafina.
Tema töönäited on üleval veebiaadressil andruskannel.planet.ee
Jaanus Terasmaa
Esimene kokkupuude fotondusega tuli Jaanusele ilmselt üsna sarnaselt paljudele teistele – ühel kenal hetkel varajases nooruses sattus kätte vana Lomo, millele järgnes juba isiklik Smena ja seejärel Zenit.
Digiajastu tõi kaasa uued tuuled ning vahepeal vaibunud fotohuvi taastärkamise, mis lisaks hobipiltniku raskele ametile leidis väljundi fotograafiateemaliste kirjatükkide näol netiavarustes. Seda nii enda koduleheküljel kui ka kaastöödena Photopointi ajaveebis.
Marge Nelk
Fotograafiaga olen tegelenud isa vannitoa-pimikute jälgedes alates 1990-ndatest aastatest. Peale gümnaasiumi lõpetamist tekkisid akadeemilised huvid ning aastal 2003 lõpetasin Tartu Ülikooli Usuteaduskonna. Fotograafia-armastus jäi siiski alles ning praegu õpin Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafiat, teen kunsti ja reisin. GIMPiga olen tuttav 2000. aastast ning pidevalt seda programmi oma töödes ja tegemistes kasutanud.
Urmas Ääro
Teadagi algas kõik sünnipäevaks kingitud kaamerast SMENA 8M. Säriaja asemel seadsid kaamerale hoopis filmitundlikkuse ja avaarve asendasid sümbolid: päike, poolpilves, pilves jne. Lihtne! Ja fotopisik oligi sees. Nii on see olnud vist üsna mitmel põlvkonnal. Olen kindel, et fotograafia näol on tegemist ravimatu haigusega. Hariduse järgi peaksin tegelema hoopis elektriga ja Tipis sai käidud veidi ka elektronarvutite hingeelu uurimas.
Oma esimese töömehe palga eest sai aga ostetud venelaste FED 5. Edasi ZENIT ET ja järelmaksuga juba karmim asi, KIEV 88. Rida jätkub: Nikoni Nikkormat ja esimeseks AF kaameraks Minolta Dynax 500si. Ühel hetkel sattusin tööle fotostuudiosse, sealt teise, nii see läks.
Siis tundus, et on pildistatud juba küll. Müüsin fotokola maha, ostsin lipsu ja jätkasin kontoris. Tõsi, ikka fotofirmas - ostu- ja müügijuhina. Aga nagu öeldud, fotopisik ei kao kuhugi. Ta niheles minus seni kuni ostsin Canoni 50E. Ja siis see läks, EOS 1n, EOS 10D, 20D, 30D, 1D Mark III. Siis toimus päris tõsine kannapööre (eriti rahakotis). Hetkel olen taas Nikonimees ja kaameraks Nikon D3.
Nii umbes 2000-ndast aastast alates olen pulmafotograaf. Suved on väga töised. Talvel aga makstakse mulle "lobisemise eest" st tegelen koolitamisega. Leivanumbriks Adobe Photoshop professionaalidele ja Photoshop Elements fotohuvilistele. Ka kursused fotograafia põhitõdedest, välklampidest, fotode müügist pildipankades, pulmafotograafiast. Ning ka sellised programmid nagu Adobe Flash veebilehtede loomiseks, Adobe Premier professionaalseks videotöötluseks ja Premier Elements koduseks videomontaažiks. Partneriteks Photopoint, Eestifoto, Baltic Computer Systems, ja palju kursusi otse ettevõtetele: Õhtuleht, Lennusalk, mitmed reklaamifirmad jne.