Tänapäeva digitaalses maailmas pole harv juhus, kui pliiatsit üldse enam vaja ei lähe. Pastapliiatsit ehk veel, kuid vanakooli harilikku pliiatsit, seda kõige lihtsamat millel on värviline pind, puust kest ja grafiidist sisu, ei pruugi nutiajastu lapsed pärast kooli üldse enam mäletadagi. Oma lihtsuses vastandub selline pliiats aga digitaalsele maailmale ja on alati olemas – ka siis kui päikesetorm ekraanid pimedusse matab. On olemas, kuniks jagub selliseid tehaseid, nagu General Pencil Ameerikas, Jersey City linnas, kirjutab The New York Times portaal.

Fotograaf Christopher Payne on viimastel aastatel seda pliiatsitehast tosinal korral külastanud ja tulemusena on sündinud kollektsioon fotodest, mis dokumenteerivad peagi kaduva tootmisprotsessi ilu. Majanduse jõujoontele vastu seistes ei ole see tehas enda tootmist ülemäära automatiseerinud ega oma tootmist arengumaadesse kolinud. Siin tehakse pliiatseid ikka samamoodi nagu mitu põlve tagasi ja üllatavalt suur osa tööst saab tehtud käsitsi. Osalt just tänu suurte konveierliinide puudumisele on see tehas fotograafi maiuspalaks. Hr Payne fotod annavad ülevaate pliiatsite tootmisprotsessist. Korrastatuses pakuvad need pildid visuaalset naudingut ja rahulolu:

Grafiidist pliiatsisüdamikud tulevad ahjust kuumutamiselt. Kuumutamisel asetatakse grafiidipulgad grafiidipuru sisse – nii kindlustatakse kuumuse ühtlane jaotumine. Foto: Christopher Payne

Toormaterjal. Grafiidipuru ja suvalised tükid töödeldkse korduvkasutamiseks. Foto: Christopher Payne

Pärast kuivatamist ja kuumutamist asetatakse grafiidipulgad auklikesse anumatesse ja kastetakse sulavaha sisse. Foto: Christopher Payne

 

Äsja sulavaha seest tulnud grafiidipulgad kuivamas. Foto: Christopher Payne

 

Mitte ainult harilikud pliiatsid. Tehases valmistatakse ka värvilisi pliiatseid ja pastelle. Pastellide sisud asetatakse käsitsi puidust raamidele. Seal need kuivavad, kuni on pliiatsite sisse asetamiseks piisavalt tahkunud. Foto: Christopher Payne

 

47-aastase staažiga tööline pastellide ja rasvakriitide tooraine segamise masina juures. Foto: Christopher Payne

 

Tugevamad südamikud asetatakse pliiatsiplaatide sisse masina abil. Foto: Christopher Payne

 

Pastellide südamikud on aga niivõrd õrnad, et neid peab pliiatsiplaatidesse asetama käsitsi. Foto: Christopher Payne

 

Kui südamikud on plaatide sees, liimitakse plaadile peale vastaspool ja asetatakse kuivama. Foto: Christopher Payne

 

Seejärel lihvitakse pliiatsid, andes neile iseloomuliku kuusnurkse kuju. Foto: Christopher Payne

 

Kustutuskummid tulevad igast suunast nagu telekamängus 🙂 Foto: Christopher Payne

 

Mõnedele pliiatsitele lööb masin lihtsalt metallist otsa. Foto: Christopher Payne

 

Kõige lõpus astub mängu pliiatsiteritusmasin. Foto: Christopher Payne

 

Ongi valmis. Foto: Christopher Payne

Kui ka sina soovid sarnaseid fotosid pildistama hakata, siis on õige koht alustamiseks fotokursus.ee “Fotograafia algkursus” ja veidi spetsiaalsem “Tootefotograafia