Novembrikuu – ja sel aastal ka detsembri algus – on pildistamiseks ilmselt kõige halvem aeg aastas. Õhtul läheb juba kella nelja paiku pimedaks, valget lund veel maas ei ole ja tihti sajab vihma. Pimedaid sügisõhtuid võib ära kasutada kaamera kasutusjuhendi lugemiseks ja tubaseks fotograafiaks. Näiteks – portreefotograafiaks.

portree-final-small

Canon EOS 550D + Pentax 77mm f/1,8 Limited. f/1.8, 1/50 sek, ISO 100

Millist tehnikat sul vaja on?

Olgu siin kohe ära öeldud, et peegelkaameraga kaasa tuleva 18-55mm kitobjektiiviga tubastes hämarates tingimustes kuigi lõbus pildistada ei ole. Miks? Selle ava on nimelt nii väike (tavaliselt 3,5-5,6), et hästi valgustatud foto saamiseks tuleb pildistada liiga pika säriaja või liiga kõrge ISOga. Esimene muudab pildi uduseks, teine halvendab kvaliteeti. Soovitan kõigile, kel vähegi pildistamise vastu huvi on, soovida jõuluvanalt valgusjõulist, suure maksimaalse avaga fiksobjektiivi. Igal kaameratootjal on vähemalt üks selline valikus: 50mm_2

Need objektiivid on väga soodsate hindadega, kuid avavad pildistamiseks justkui hoopis uue maailma. Keera ainult ava maksimaalselt valla ning pildistadki imeilusa uduse taustaga fotosid sellises valguses, kus seni vaid digimürased udukogud või punasilmsed välgust plasside mordadega zombid figureerinud on.

Lisaks valgusjõulisele objektiivile on sul vaja veel kaamerat, laualampi ja modelli. Ongi kõik.

Võttekoht ja valgus

Mina valisin võttekohaks köögi. Seda sellepärast, et portreteeritav istus statsionaarses asendis köögilaua taga ja mossitas, et peab küpsise asemel sööma pikka poissi koos kartuli ja kastmega. Kuna oli õhtu, siis aknast valgust ei paistnud. Valgusallikaid oli kaks. Ülal vasakul põles laelamp. Ise hoidsin käes tavalist halogeenpirniga kirjutuslaualampi. Nagu seinale langenud varjust näha, hoidsin seda Pauli näost pisut ülevalpool ja pisut vasakul.

Ava, säriaeg ja ISO

AVA: Mina valisin pildistamiseks ava 1.8. See on minu objektiivi maksimumava ning tean, et Pentax 77mm f/1,8 Limited objektiivi joonis on terav ka täisava puhul. Soodsamate objektiivide joonis kipub täisava puhul olema pisut pehme – seega kui valgus võimaldab, keera ava üks või paar astet väiksemaks. Sellega suurendad ka teravussügavust ja pisieksimused teravustamisel ei maksa nii kergesti kätte.

ISO: Ilmselt pead lisama ka ISO tundlikkust. Teatavasti halvendab suurem ISO pildikvaliteeti. Uuemate kaamerate puhul tulevad ISO 400 tundlikkusega pildistatud fotod aga väga korralikud. Seega soovitan pildistamiseks valida ISO 400.

SÄRIAEG: Säriaeg võiks käest pildistamisel olla suurem kui 1/50 sekundit. Kui modell piisavalt paigal on ning sa ka kaamerat päästikule vajutamise ajal paigal hoiad, võib terava pildi saada ka 1/30 säriajaga kuid see on siis juba õnnemäng.

Pane paika ülalkirjeldatud juhiste järgi Ava ja ISO ning siis vaata, millist säriaega sul vaja on, et foto normaalse valgustatusega tuleks. Kui säriaeg kipub liiga pikaks jääma, siis pane ISO tundlikkust juurde (ISO 800 on samuti talutav, üle selle  hakkab digimüra portreefoto juures juba häirima) või keera võimalusel ava suuremaks.

Teravustamine

Mida suurem on ava, seda väiksem on teravusulatus. See tähendab, et ava 1.8 puhul on teravussügavus väga väike. Kui sa oled oma modellist 50 mm objektiiviga 1,5 m kaugusel, siis on päris teravat ala ainult 6 mm. See tähendab, et sa pead teravustama täpselt silmade peale ning ei tohi kaamerat pärast teravuse lukustamist ette-taha liigutada. Kui sul teravustamine õnnestub, siis saad pildi, kus modelli ninaots ja kõrvad on juba nähtavalt fookusest väljas kuid kõige olulisem osa – silmad – on kenasti teravad.

Ära mitte mingil juhul kasuta automaatse teravustamispunkti valikut, vaid lülita kaamera fokusseerima ühe, keskmestatud autofookuspunkti peale (kui sa pole kindel, kuidas seda teha, siis vaata oma kasutusjuhendist). Nii saad punkti asetada täpselt silma kohale, päästikut poole peale vajutades teravuse lukustada, sõrme päästikul hoides ümber kadreerida ja siis päästiku pildistamiseks täielikult alla vajutada.

Modell

Kui tehnika on paigas, tuleb jälgida modelli. Oluline on, et modell ei võtaks ette äkilisi või kiiremaid liigutusi. Vastasel juhul jääb ta kaadrisse udune. Nagu iga portreefoto puhul, on ka siin oluline, et modelli pilgus oleks midagi, mis paneks ka võõraid inimesi sinu pildistatud fotot vaatama. Kuidas sellist pilku saada – see on juba modelli ja pildistaja vahelise suhtluse küsimus või modelli professionaalsusest tulenev väärtus.

portree-1

Järeltöötlus

Järeltöötluses rangeid reegleid ei ole. Mina pildistasin enda sessiooni RAW-vormingus. See tähendab, et ma sain järeltöötluse käigus pilti vabalt enam kui stopi võrra heledamaks muuta. Kuna mulle tundus, et foto oleks mõjusam must-valgena, siis konverteerisin selle Adobe Camera RAW abil must-valgeks. Nii tulevad kõige paremini esile Pauli suured tumedad silmad, mis vast isegi pisut hüpnootilistena tunduvad ja vaataja endasse tõmbavad. Lõpuks tõstsin pisut kontrastsust ning kõige viimasena eemaldasin Photoshopis pildistamise käigus hooletult taustale jäänud elektripistiku.

Pilditöötluseks võib Photoshopi ja selle koosseisus olema Adobe Camera RAW asemel kasutada väga edukalt ka kaameraga kaasas olevat pilditöötlustarkvara või vabavarana alla laetavat GIMP`i. Viimase kasutamist õpetab fotokursuse veebilehel tasuta kursus.

portree-2

Tulemusega võib enam-vähem rahule jääda. Ideaalis oleks Paul pidanud olema seinast pisut kaugemal – siis ei oleks taustale jäänud praegu pisut häirivat varju.

Proovi samuti hämaras portreed pildistada ning näita oma tulemusi Fotokursus.ee Facebooki lehel.