Mulle on alati väga meeldinud ameerika ürgmaastik ja lummanud maastikufotograafia. Puhtad suhteliselt lagedad väljad ja geomeetrilised mäed ja neid kõiki siduv valgus mõjuvad kuidagi kummastavalt. Võib olla tuleneb see ka geograafilisest iseärasusest, sest meil selliseid vaateid napib. Seetõttu on see inspiratsioonipostitus fotograafist kunstnikunimega Circa 1983.
Selle nime all tegutseb Kanadast pärit fotograaf/kunstnik/veebidisainer Owen Perry. Tema pildikeel on huvitav, eelistades tehnilisele perfektsusele pigem filmilikku tera, maitsekalt ärapestud värve ja näpuotsatäis üle- või alasäri. Owen on välja kujundanud oma stiili, millega jutustab kohvitassi kõrvale mingit head lugu. Tema veebilehelt leiab rohkemat.
Toredad on ka tema poolt antud nipid, kuidas lennukiaknas nähtavast maastikust võtta maksimum ehk tähtis pole mitte sihtpunkt vaid teekond:
- Objektiividega, mille fookuskaugus on enam kui 50mm saavutab ta paremaid tulemusi, sest kaader jääb ilma lennukiaknata. Tema kasutab 70-200mm objektiivi
- Pildistades suure ava ja kiirete säriaegadega ei mõjuta lennuki liikumine pilti
- Kui on võimalus, siis valida oma lend nii, et maandumine või õhku tõusmine oleks päikesetõusu või loojangu ajal. Nii saab parima tulemuse valguse ja värvi osas. Ühtlasi tasub valida istekoht pigem lennukiosa ette, et lennuki tiib ei segaks pildistamist.
Fotod: Owen Perry (pildid avaldatud fotokursus.ee blogis autori loal).
Tekst: Signe Milkov
